Teine leivategu

Foto Meelis Kroshetskin

Teine leivategu oli juba päris mõnda aega tagasi. Käisime üks nädalavahetus maal vanematekodus ja võtsin sinna oma vormid ja juuretisepoju kaasa. Tuli paremini välja küll, ikkagi ühe kogemuse võrra juba targem ju :) Teisalt võttis see tegemine rohkem aega. Põhjus selles, et ei tunne enam oma kodupliiti. See on nimelt jahedam kui linnapliit. Noh, sellest mõttes, et kuumust on tal küll, puupliit ikkagi, aga leivateo jaoks jäi natuke nõrgaks. Aga no paari tunniga sai ta lõpuks ikka valmis.
See kord ei voolanud kuskilt midagi üle ka. Vormid said taas suht täis (omaarust tegin küll vähem taigent), aga sõtkusin alguses rohkem jahu sisse ja see aitas.
Ise tahtsin seekord kindlasti ära proovida magusa ehk puuviljaleiva tegemise ning ülejäänud pere nõudis lihaleiba. Ja kolmandaks valisin ise, juustuleiva. Magusa leiva jaoks panin eelmisel õhtul Amarettosse likku sarapuupähkleid, rosinaid ja kuivatatud ananassikuubikuid. Sellele lisasin hiljem veel jahu, kuna Amaretto tegi taigna vedelamaks. Juustuleiva sisse panin suitsujuustu... äkki oli Saaremaa oma... ei mäleta. Kuna ma ise köömneid ei armasta, siis neid ei pannud, panin hoopis natuke tüümiani. Ning lihaleiva sisse läks suitsuliha ja natuke oliive.
Peale selle, et leivad üle kahe tunni ahjus olid, tuli kõik paremini välja kui esimesel korral. Kõik kolm kerkisid ilusasti, üle ääre ei jooksnud, pealt ära ei kõrbenud, vormi külge kinni ei jäänud ja maitse oli muidugi imehea.
Hiljem turgatas, et oleks võinud lihaleivale ka praesibulat sisse panna, aga see jääb siis mõneks teiseks korraks.